Ja selle mõnulemise käigus ei ole midagi eriti suurt ka sündinud.
Avastasin ennast hoopis raamatute maailmast uuesti. Tõesti, ma pole niisama juturaamatut juba tükk aega saanud kätte võtta - alati on miski erialane turundus-reklaam kirjandus olnud. Nüüd siis sorteerisin issi raamaturiiulis - Eesti Päevalehe raamatusarjades, tore et ta selle ikka tellis - ja leidsin täitsa vahvaid köiteid seal. Sai täide viidud ka endale antud lubadus, et ma ei vali jällegi Dumas' "Krahv Monte Cristot", mis on küll üks mu suur lemmik, aga juba 27 korda vist loetud. Ja imelik-imelik, ma ei ole kordagi seni lugenud musketäre...
Ja üks väikeväike mütsike suveks endale sai valmis ka, väga lihtne-tüüpiline kaks kokku / õhksilmus kude ja terve müts nii. Sügiseks võiks sinna samast lõngast kerged pitskindad ka juurde meisterdada, eriti peen siis :)
Ülevaade:
- lõng Novita Tennesee, mermeriseeritud puuvill 100%,
- vardad 3,5 ja 4,5 - esimest korda proovisin teha nii, et soonik väiksemate varrastega ja mustriosa suurematega, täitsa mõnus jäi ja efekt olemas.
Oi ma imetlen, kui inimestel on sellised ilusad mütsid või siidisallid elegantselt peas/kaelas. Ise tegin omale siidisalli, aga sedasi kaela panna ei oska, et ilus oleks. Ja mütsidest sobib mulle ainult meestekaabu. Aga mu lemmikvärv on roosa ja nüüd ma siis vaikselt kujutan ette, kuidas ma näeks välja kena glamuurne ja peen (nagu Sina) ja kannaks uhkelt sellist mütsikest. :o)))
ReplyDeleteKata, Sinu kommentaarid on alati nii vahvad ja asjalikud!
ReplyDeleteAga mütsidega on nii, et ma ka 10 aastat tagasi arvasin et mulle ei sobi ükski müts. Siis sain aru, et iga müts sobib täpselt niipalju kui sisemas tal endale sobida lasen:) Nüüd kannan vist kõike, peapaelast kaabuni.
Kübaraid pole veel proovinud aga tuleks seegi ette võtta:)
Kudusin endale sarnase sinise eelmine talv, teie suvi :) Aga jätsin lahkumiskingiks majakaaslasele, kellel üheksal juhul kümnest müts peas ja võimalik, et ka magades. Saab jälle uue teha :p
ReplyDelete