Ajaliselt vaja vaid jalutuskäigul Tüdrukute lihapoest läbi hüpata, keemapanemisel vahtu riisuda, siis vahepeal tükk aega toimetab pasteet enamvähem omaette.
Ning pärast keetmist paarkümmend minutit valmistamiseks ikka kuidagi leiab - eriti kui tänapäeval ei ole vaja maksa-liha kaks korda hakklihamasinast läbi ajada vaid saumikser teeb selle töö imeliselt. Küll peab tähelepanelik olema, et sellega üle ei pinguta - mulle päris 'pasta' ei meeldi, ikka natuke sellist vanaaja pasteedi konsistentsi tahaks saada :)
Aga minu pasteedi mõned nipid, mis pärit jällegi osaliselt vanaema varasalvest ja osaliselt issi-emme varasalvest (noh, samast algallikast tegelikult).
- kaustan veisemaksa, on magusam
- magusust annab ka porgand, mis kindlasti sees peab olema
- juures tükk läbikasvanud liha
- ilusama tooni jaoks panen keeduvette ühe koorega sibula- kolm tähtsat maitseainet, ilma milleta mina ei tee: muskaat, törts konjakit ja teine mett
- ei tohi unustada võid
Ja lasemegi hea maitsta:)
Ning just mõtlesin, et ma olen sutsu selline vanakooli-vend.
Mulle meeldib teha pasteeti, sülti, olen teinud rulaadi (küll mitte hiljuti, peakski jälle proovima üle pika aja), koos tädiga olen ise otsast lõpuni valmis saanud mitu laari verivorste (lapsepõlves küll) etc sellist kraami.
Kusjuures mulle meeldib see tegevus ise ja maitse õigeks saamine rohkem, kui pärastine valmistatu ärasöömine. Naudin protsessi ja see annab mulle hea tunde :)
Ja siin pasteet ise, tagasihoidlikult tagaplaanil:
Mina panen mee asemel suhkrut, aga jah, konjak peab olema! Ja laseme ikka vanaviisi mehhaanilise hakklihamasinaga, ehkki nii sauad kui muidu kombainid on olemas. See on Kusti lemmiktöö, see väntamine. ;o)
ReplyDeletePeab vist ka katsetama. Kätty keeldub neid "vastikuid" poe pasteete söömast...oleneb muidugi ka tujust :)
ReplyDelete:)
ReplyDelete